Arno Kasemaa
Ta sündis Virumaal Viru-Nigula kihelkonna Selja valla Karepa külas Kupukalda talus väiketaluniku pojana.
Alghariduse sai ta Karepa ja Selja algkoolis, hiljem õppis 1940–1941 Kunda õhtukeskkoolis. Ta on lõpetanud Rakvere 1. töölisnoorte keskkooli aastal 1957.
Saksa okupatsiooni aastatel (1941–1944) töötas Käsmus tollivalvurina, 1944–1945 Käsmu Laevaehitajate artellis kalakokkuostupunkti juhatajana. Aastail 1945–1947 Käsmu algkooli juhataja kohusetäitjana, 1947–1962 Karepa rahvamaja juhatajana, 1959–1962 kohakaaslusega Rakvere II 8.-kl. kooli ja Rakvere Internaatkooli laulmisõpetajana. Kiltsi 8.-kl. kooli ajaloo, geograafia ja laulmisõpetajana 1962–1979.
Juhendas laulukoore ja osales isetegevuses nii koolis kui ka rahvamajas, juhendas ansambleid, lavastas näidendeid ja estraadistseene. Aastatel 1971–1990 oli kooliaia juhataja. Silmapaistvam saavutus oli gladioolide kasvatamine, millega kooliaed jõudis Moskva üleliidulisele rahvamajandusesaavutuste näitusele.
1996. aastal määrati Kasemaale Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali eluaegne pension. 1997. aastal sai Väike-Maarja valla aukodanukuks. Suri Kiltsis 18. märtsil 1999, maetud Kunda kalmistule.
Alghariduse sai ta Karepa ja Selja algkoolis, hiljem õppis 1940–1941 Kunda õhtukeskkoolis. Ta on lõpetanud Rakvere 1. töölisnoorte keskkooli aastal 1957.
Saksa okupatsiooni aastatel (1941–1944) töötas Käsmus tollivalvurina, 1944–1945 Käsmu Laevaehitajate artellis kalakokkuostupunkti juhatajana. Aastail 1945–1947 Käsmu algkooli juhataja kohusetäitjana, 1947–1962 Karepa rahvamaja juhatajana, 1959–1962 kohakaaslusega Rakvere II 8.-kl. kooli ja Rakvere Internaatkooli laulmisõpetajana. Kiltsi 8.-kl. kooli ajaloo, geograafia ja laulmisõpetajana 1962–1979.
Juhendas laulukoore ja osales isetegevuses nii koolis kui ka rahvamajas, juhendas ansambleid, lavastas näidendeid ja estraadistseene. Aastatel 1971–1990 oli kooliaia juhataja. Silmapaistvam saavutus oli gladioolide kasvatamine, millega kooliaed jõudis Moskva üleliidulisele rahvamajandusesaavutuste näitusele.
1996. aastal määrati Kasemaale Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali eluaegne pension. 1997. aastal sai Väike-Maarja valla aukodanukuks. Suri Kiltsis 18. märtsil 1999, maetud Kunda kalmistule.